Rõivas: sanktsioonid Venemaa vastu ei leevene

Üle poole ELi valitsusjuhtide erakorralisest tippkohtumisest võtsid arutlused olukorra üle Ukrainas. Tippkohtumisel viibis külalisena ka Ukraina president Petro Porošenko.

Koos Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'iga rahu vahendanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles tippkohtumise järel ajakirjanikele, et kui relvarahust reaalselt asja ei saa, ei välista ta Venemaa suhtes täiendavate sanktsioonide kehtestamist.

Intervjuu Taavi Rõivasega tippkohtumise järel

Mis saab Venemaa vastastest sanktsioonidest ja milline võib olla viimaste Ukraina arengute mõju ELi ja Venemaa suhetele?

Sanktsioonide vähendamisest praegu küll rääkida põhjust ei ole. Ootame ära relvarahu jõustumise ja tahaks loota, et näeme ka praktikas olukorra rahunemist. Täna oli selge hoiak Ülemkogul, et mingit varem otsustatud sanktsioonide vähendamist ei kaaluta. Selleks peab olukord praktikas oluliselt muutuma paremuse suunas.

Kui olukord ei muutu, siis tulevad uued sanktsioonid?

Paraku tuleb ka selleks valmis olla. Euroopa Komisjonil on pidevalt valmisolek välja töötada uusi meetmeid. Tahaks väga loota, et panus, mis on tehtud relvarahu jõustumisele, on õigustatud. Täna on kõikide ootus, et olukord Ida-Ukrainas rahuneks ja saaks astuda järgmisi samme, mis rahukokkuleppes kokku lepiti. Sealhulgas valimised Ida- Ukrainas, kontrolli saavutamine oma riigi piiride üle, et lõpeks ründamine suure tulejõuga relvadega. Elurajoone tulistatakse juba kobarmoonaga.

Soome peaminister Alexander Stubb ütles, et EL peab vaatama, kuidas saaks suhteid Venemaaga normaliseerida.

Venemaa on jätkuvalt agressor Ukrainas. Sel hetkel kui me president Porošenkoga arutelusid pidasime, toimus Debaltsevo linna all väga tõsine tulevahetus. Rääkida suhete normaliseerumisest agressoriga on praegusel hetkel põhjendamatu. Olukord ei ole kindlasti lahenenud.

Loomulikult oleks Ukraina huvi olnud kohe relvarahu jõustada. See on murettekitav, et praegu on paari päevane auk, kus on veel võimalik konflikti ägenemine.

Kas IMFi kokku 40 mld dollari suuruses abipaketis osaleb ka Venemaa?

Seda ma ei tea. Aga küsisin Porošenkolt, kuidas Ukraina majanduslikult hakkama saab, kas selle abipaketiga on likviidsus tagatud. Ta ütles, et puhver on olemas, et reforme ellu viia. See on üks lootuskiir Ukrainat valdavas pimeduses.

IMFi raha läheb paljus selleks, et Ukraina saaks katta varasemate laenude teenindamise kulud. Samas on riigis olukord, kus 15% tööstusest (toodangu järgi) on hävitatud ja separatistlikud alad ei maksa makse. See ei tee riigi pidamist ja reformide elluviimist lihtsamaks. Selleks see rahvusvaheline laenuabi.

Ülemkogul oli esimene võimalus kohtuda Kreeka uue peaministri Alexis Tsiprasega. Milline on siis tema tulevikunägemus Kreeka jaoks?

Me ei avanud Kreeka teemal arutelu. See teema on rahandusministrite laual. Eile nad lahenduseni ei jõudnud. Aga selge on see, et valmisolekut laenukoormat vähendada või täiendavaid järeleandmisi teha - seda on raske saavutada. ELi riigid ootavad Kreekalt võetud kohustuste täitmist, reformide jätkamist. Laenuabiga saab aidata riike, kes ise pingutavad. Laenu funktsioon ei ole ühiskonna kulutuste taseme üleval hoidmine, vaid see, et anda aega reformidega toimetulekuks. Seal on Kreekal veel palju teha.